Kuidas alustati

Mänedžerid Tim Byrne ja Vicky Blood hakkasid A1 koosseisu kokku panema 1998. aastal. Suurelt proovilaulmiselt valiti välja ainsana Paul Marazzi. Christian Ingebrigtsen — Oslos sündinud ja Liverpooli etenduskunstide instituudis õppinud noormees — leiti muusikakoolidest liikmeid otsides. Seejärel märkas Byrne Londonis esinevat Mark Readi ning Read soovitas Ben Adamsit, keda ta juba tundis ja kellel oli klassikaline laulukoolitus. Esimest korda astus veel kogenematu nelik avalikkuse ette Birminghamis üritusel The Big Bash, 5 000 inimese ees. Ingebrigtsen on hiljem meenutanud, et publiku hea vastuvõtt pani nende unistuse sel päeval päriselt kasvama.

Tuntuks saamine

Columbia sõlmis A1-ga lepingu 1999. aastal ning debüütsingel „Be the First to Believe“ jõudis Suurbritannia edetabelis kuuendale kohale. 2000. aasta lõpuks oli rühm tõusnud kahel korral esikohale: esmalt looga „Take On Me“ ja seejärel looga „Same Old Brand New You“. Kokku jõudis A1 Suurbritannia esikümnesse kaheksa singliga ning BRIT Awards nimetas nad 2001. aastal parimaks briti uustulnukaks.

Muusika ja tuntumad lood

Lihvitud koreograafia pärast kleebiti neile tavapärase poistebändi silt, kuid A1 mehed mängisid ise pille ja kirjutasid suurema osa oma lugudest. Ben Adams uskus, et just see töö võitis enda poole ka kuulajad, kes olid varem žanri kuulamist häbenenud: nad kuulsid, et selle taga oli tõepoolest annet. Kolmas album „Make It Good“ viis kõlapildi elektropopist eemale kitarrikeskse pehme roki poole.

Edul oli ka kohutav hind. Jakartas 18. märtsil 2001 toimunud plaadisigneerimisel hakkas ostukeskuses tunglema korraldajate oodatust palju suurem rahvahulk; neli teismelist tüdrukut hukkus. Bänd tühistas Aasia tuuri ülejäänud osa. Seitseteist aastat hiljem ütles Ingebrigtsen, et juhtunule oli neil endiselt raske isegi mõelda.

Mis sai edasi

Marazzi lahkus 2002. aasta oktoobris ning kurnatud ülejäänud liikmed lõpetasid pärast ligi nelja tuuriaastat bändi tegevuse. Adams, Read ja Ingebrigtsen tulid 2009. aastal Norras taas kokku ning salvestasid triona „Waiting for Daylight“ ja „Rediscovered“. Marazzi võttis nendega 2017. aastal uuesti ühendust ja nelik istus Newcastle'is ühise laua taha. 2018. aastal läksid nad „Armour“ salvestamiseks uuesti stuudiosse ja astusid Aasias taas lavale. 2023. aastal kirjutasid kõik neli koos loo „Call Me When You Land“ ning esitasid seda tuuril A1 Twenty Five.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada