1910 Fruitgum Company
Mõni kuu pärast seda, kui produtsendid olid neid ujumisklubis kuulnud, oli Lindeni garaažibändil käes mitmemiljoniline müügihitt – muusikasse pandud mänguväljakumäng „Simon Says“. Ise poleks nad seda laulu valinud.
Viimati eetris · Simon Says
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Simon Says1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Debüütalbumil, mille nimi oli samuti „Simon Says“, oli lugu „Bubblegum World“, mille kirjutas bändi trummar. Jeckell on mõtisklenud, ehkki kindel ta selles ei ole, kas žanrinimetus võib pärineda just sellest loost.
- Jeckell kinnitab, et Ohio Expressi hääl Joey Levine ei laulnud kunagi ansamblis 1910 Fruitgum Company – tema sõnul ei kohtunud ükski bändiliige Levine'iga isegi mitte korra.
- Teel olles sõitis viisik koos kogu varustusega Chevy kaubikus ja käis turneel koos ansambliga Sly and the Family Stone.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ansambel 1910 Fruitgum Company alustas nime all Jeckell and the Hydes ja tema lugu kannab kitarrist Frank Jeckell. Tema sõnul sai viieliikmeline koosseis kokku 1966.–67. aasta talvel. Tema enda sõnadega oli see „peamiselt keskkooli garaažibänd“, mis mängis ujumisklubides ja noorteõhtutel. Uus nimi tuli välja siis, kui nad otsisid lavale vanaaegseid riideid. Jeckell meenutas: „Bändi nimi tuli vanast närimiskummipaberist, mille leidsin jakitaskust.“
Tuntuks saamine
1967. aasta suvel kuulsid produtsendid Jerry Kasenetz ja Jeff Katz neid ujumisklubis ning sõlmisid nendega sama aasta sügisel lepingu; plaadid ilmusid plaadifirma Buddah all. Esimene hitt ei olnud nende oma laul: „Simon Says“ kirjutas produtsentide sõber Elliot Chiprut ja bänd seadis selle ümber loo „Wooly Bully“ eeskujul. Singel tõusis 1968. aasta märtsis USA edetabelis 4., Suurbritannias 2. ja Kanadas 1. kohale ning seda müüdi 3,5 miljonit eksemplari. Bänd lendas Californiasse saatesse American Bandstand – Jeckelli mäletamist mööda oli see esimene kord, kui keegi neist lennukiga lendas.
Muusika ja tuntumad lood
Nende enda maitse kaldus raskema muusika poole: laval mängisid nad Vanilla Fudge'i, Hendrixi ja Creami lugusid. Hiljem ütles Jeckell: „Äkki tegime laulust, mille nad meile andsid, hiti ja olimegi nii-öelda bubblegum-popi supertähed.“ Ükski hitt ei olnud bändi enda kirjutatud, kuid Jeckell lükkas tagasi teatmeteoste kirjelduse, nagu oleks ansambel olnud näotu stuudioprojekt: „Stuudiobänd. Milline vale.“ Hittide pealauljana on kirjas organist Mark Gutkowski. Kord astusid nad üles ärajäänud Vanilla Fudge'i asemel ja võitsid publiku poolehoiu looga „You Keep Me Hangin' On“.
Edu ja tunnustus
„1, 2, 3, Red Light“ (1968) ja „Indian Giver“ (1969) jõudsid mõlemad USA-s 5. ja Kanadas 1. kohale ning kumbagi müüdi üle miljoni eksemplari; kokku teenis ansambel kolm kuldplaati. Ometi ütles Jeckell: „Me lagunesime tükkhaaval paar kuud pärast seda, kui meil oli olnud esimene edukas hittplaat.“ Tema ise lahkus 1968. aasta septembris. Algne koosseis läks laiali 1970. aastal.
Mis sai edasi
Jeckell ja Mick Mansueto panid ansambli 1999. aastal uuesti kokku. Ansambel andis 2007. aastal umbes kakskümmend kontserti ja avaldas jõuluplaadi, mis oli paljude aastate järel tema esimene uue materjaliga CD, ning 2019. aasta seisuga esines ta endiselt laval nii oma hittide kui ka teiste 1960. aastate lauludega.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 01.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
